Igal linnal on oma lugu – Viljandil on väga palju lugusid. Siin on põnevaid maju, sildu, monumente. Ma ei koorma Sind aastaarvudega, vaid räägin Sulle, miks ja kuidas need majad/sillad siia tekkisid: kuidas said oma nimed, miks mõnda maja enam ei ole.
Alustame jalutuskäiku Vabaduse platsilt, kus ei ole kunagi Lenini kuju olnud – kas tead miks? Aga miks on siin maasikad? Edasi jõuame üle rippsilla lossimägedesse ja saame teada, miks nimetatakse ühte seal asuvat maja süvendit Villu kelderiks? Otsime järvelt paadimeest, kes ikka veel oma neiut igatseb ja käime tamme all kiikumas.
Jalutame koos!
“Viljandi on parim paik rahulikeks jalutuskäikudeks mööda munakiviteid, maalilised vaated ja põnevad lood“
Viljandi linn on parajalt väike, et kogu linna jalgratastega läbi sõita. Niimoodi võib sattuda suurte korrusmajade vahele, mis ehitati siis nõukaajal. Nüüd on paljud majas saanud uuemad ilmed ja neid on kohe ilus vaadata. Kas leiame ülesse ka meie kaks üheksakordset maja ehk saame isegi liftiga sõita!
Põnev koht on Kantreküla, kus uue hingamise on saanud vanad puidust majad. Majad on ehitatud siia 20 sajandi alguses, kui hoogustus raudtee liiklus ja mitmed tehased alustasid tööd. Töölistele oli vaja elamist. Esimesed majad olid lausa õlgkatustega! Kui vahepeal oli see piirkond vaeslapse osas, kus oli rohkesti nn eluheidikuid, siis nüüd on siia kodu rajanud nii mõnedki kuulsused ja majad on imeliselt renoveeritud. Ka tänavanimedel – Itaali, Belgia, Soome, Poola – on siin oma lugu.
Peetrimõisa ja Uueveski tekkisid 1940- 1980 aastatel – siia aluseid elama jõukamad inimesed, kes olid maalt linna tulnud parema elu peale 🙂 Oma lugu on rääkida Stööri hammastel!
Jõuame sisse põigata Viljandi kõige uuematesse piirkondadesse – Järveveere ja Tallinna maantee
“Viljandi on rohkem kui rippsild ja lossivaremed“
40000+
Kilomeetrit avastatud1500+
Külalist võõrustatud70+
Rõõmsat ettevõtet
)
kirglikavastaja@gmail.com )
+372 5667 3174 )